Uusima aja õppetool võitis grandikonkursi ja asub uurima Eesti viimase 30 aasta välispoliitika ajalugu. Allikmaterjaliks on välisministrite kõned Riigikogule, mida algusaastatel peeti kaks korda ja hiljem kord aastas. Lisaks tehakse intervjuud Eesti välispoliitikat kujundanud isikutega.
Uurimisprojekti põhiküsimuseks on, kuidas suutis Eesti kogu perioodi vältel säilitada konsensuse välispoliitilistes küsimustes, kui seda samal ajal ei suudetud näiteks kaitse- või maksupoliitikas. Välisministri kõne ja sellele järgnev arutelu Riigikogus on aastast aastasse demonstreerinud üksmeelt nii poliitilise eliidi sees kui üldisemalt rahva hulgas.
Projekt valgustab Eesti huvide ja välispoliitika sihtide järjepidevust, kuid samas ka võnkeid, ning seda, kuidas Eesti välispoliitika kujundajad ning läbiviijad Eestit ja Eesti kohta maailmas tajusid. Kõnede ning debattide analüüs võimaldab ka analüüsida Eesti välispoliitilise mõtlemise ja praktikate muutumist koos riigi arenemisega abi vajavast ja küsivast siirderiigist arengukoostöö- ja humanitaarabi andvaks riigiks.
Helena Eglit, üks projekti täideviijaid: “Välisministrite kõnede projekt on minu jaoks oluline nii akadeemilises kui ka isiklikus plaanis. See aitab mõtestada Eesti tänase välispoliitika juuri, mis ulatuvad 1990. aastatesse - perioodi, mis kujundas Eesti riigi selliseks, nagu me seda täna tunneme. Kuna ma ise 1990. aastaid ei kogenud ega läbi elanud, suudan läheneda sellele ajastule värske ja neutraalse pilguga. Äge punt teadlasi, kes on selle projekti taga, annab uurimisele ainult juurde.”
Projektis osalevad uusima aja kaasprofessor Kaarel Piirimäe, doktorandid Katariina Päts ja Ivan Lavrentjev ning Helena Eglit. Projekti tellijaks on välisministeerium ning tähtajaks 2025. aasta mai.
Tutvu projektiga ka ETISes.